Igal lapsel Eestis ei ole veel võrdne võimalus omandada väga head haridust. Eestis eksisteerib hariduslik ebavõrdsus, mis tähendab, et õpilaste haridustulemuste erinevused on seletatavad tunnuste või teguritega, mis ei sõltu neist endast, nagu sotsiaalmajanduslik taust, vanemate haridus või emakeel.

Näiteks alevikes ja külades elavatel lastel on võrreldes linnades elavate noortega oluliselt suurem tõenäosus varakult haridussüsteemist lahkuda ja vene õppekeelega koolide õpilased eesti keeles õppijatest 15-aastaselt teadmistega aasta jagu maas.

Viimase rahvaloenduse andmetel on 20-24-aastaste seas põhihariduse või madalama haridustasemega inimesi 19,4%.

PISA edu üle maksab kahtlemata uhkust tunda. PISA on suurepärane

vahend võrdlemaks meie 15-aastaste matemaatika ja loodusteaduste

pädevusi ning lugemisoskust teiste riikide eakaaslastega. Selleks aga, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse, ei piisa maailma parimatest lugemis-, matemaatika- ja loodusalastest teadmistest. Haridustee varaste katkestajate suur hulk on üks näitaja, mis viitab selgelt, et kõik pole sugugi ideaalne. Väga hea haridus on lisaks ka iga lapse emotsionaalse, sotsiaalse, füüsilise ja moraalse arengu toetamine. Üldpädevused, sh enesemääratlus- ja õpioskused, võivad õpingute jätkamiseks ja elus hästi hakkama saamiseks olla aineteadmistest määravamadki, kuid neid on oluliselt raskem mõõta, mistõttu ei kajastu need ei PISAs ega riigieksamites.

Põhikoolilõpetajatest jätkab 71% üldhariduses ehk gümnaasiumis, 26% läheb kutseharidusse ja 3% ei jätka õpinguid. Kuigi edasi õppima asub suurem enamus, siis kahjuks viiendik on neli aastat hiljem veel põhiharidusega.

Jah, igaüks saab midagi ära teha. Vaata altpoolt, kuidas Sina saad lähtuvalt oma rollist aidata.